29.3.13

Lihavõtted

Lihavõtted ehk kevadpühad on liikuvad pühad. Need langevad täiskuupühapäevale ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini pärast kevadist pööripäeva. 
Lihavõtted on ülestõusmispühad - tähistades Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist pärast vaikset ehk kannatustenädalat.
Vaikse nädala neljapäeva nimetati vaikseks neljapäevaks. Vaiksele neljapäevale järgnes Suur Reede, mil Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Vaiksel laupäeval oli Jeesus hauas ja kõik leinasid teda. Lihavõttepühad tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist vaikse nädala pühapäeval. Sel hommikul helisevad kirikus kirikukellad ja käiakse kirikus.
Sõna „lihavõtted“ märgib otseselt katoliku kiriku 40-päevase lihasöömiskeeluga paastuaja lõppu, millest alates võidi jälle liha võtta.
Muna ja jänes on lihavõtte- ehk kevadpühade sümbolid, kuna nad sümboliseerivad sigivust ja elu algust.
Lihavõtteid nimetatakse ka munadepühadeks.  Muna tähendab uue elu algust, nii nagu ka kevadel kogu loodus talveunest ärkab ja uuesti sünnib. Mune värvitakse tavaliselt lihavõttehommikul. Munade värvimiseks kasutati sibulakoori, vihalehti, sammalt, värviandvaid taimi jpm.
Kevadpühade hommikul on mõnel pool pühadejänes liikumas ja teda kujutatakse sageli ka lihavõttekaardi peal. Miks just jänes? Jänes on eriline selle poolest, et ta poegib väga
Sageli ja korraga sünnib tal palju poegi. Nii on temagi nagu uue elu sümbol.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar