20.12.14

19.12.14

16.12.14

Lottemaal



Pildistas Kirsika ema.

8.12.14

27.11.14

Riigikogus



Külastasime klassiga Riigikogu hoonet. Meid võttis vastu oma valla inimene Andre Sepp, kes tutvustas meile oma töökohta. Kuulasime Valges saalis Toompea lossi ajalugu, saime istuda Riigikogu saalis saadikute kohtadel, jalutasime mööda huvitavaid koridore ja ronisime Pika Hermanni torni. Negatiivse uudisena tuli meie sealoleku jooksul info, et Riigikogu hoonele on tehtud pommiähvardus. Õnneks laabus kõik kenasti ja jõudsime õigeaegselt rongile.

Lapsed kirjutasid:
Riigikogus oli päris põnev. Me käisime Pika Hermanni tornis ja vaatasime lippu. Me rääkisime Riigikogu ajaloost. Seal oli ka pommiähvardus. Kertu
Oli väga vahva kohtuda Andre Seoaga. Käisime Riigikogu istungite saalis, saime teada, mis Riigikogus tehakse. Käisime isegi tornis. Kui tõusime torni, siis ma ei kartnud, kuid üleval oli mul stress. Olen väga rõõmus, et sain tulla! Darja
Eile nägin Riigikogus, kui uhke seal on ja kus asub istungite saal. saime seal istuda kellegi kohal. Kirsika
Riigikogus oli põnev, sest käisime Pika Hermanni tornis. Käisime ka saalis, kus peetakse nõu. Pikk Hermann oli seest tolmu täis ja ämblikuvõrke. Lõpus saime kommi ja giid oli Raasiku vallapea. Janar
Mulle meeldis väga Riigikogus käia. Eriti meeldis mulle Pika Hermanni tornis käia. Elisabeth
Väga põnev oli. Mulle meeldiskõige rohkem istung, seal räägiti väga palju. Väga põnev oli ka see, et väga palju räägiti põnevatest asjadest. Oliver
Andre Sepp oli tore. Pommiähvardus oli äge. Pikk Hermann oli kõrge ja äge. Riigikogu istungite saal oli äge. Loss oli äge. Karl
Riigikogus olid mingid toolid ja mingid lauad, kus olid kõlarid. Päris kena oli. Mulle meeldis Pika Hermanni torn, seal oli meie eesti lipp. Mulle meeldisid seal kõik ruumid. Merke
Mulle väga meeldis. Mulle meeldis, kui me rääkisime seinale. Mulle meeldis, kui me läksime Pika Hermanni torni. Egert
Mulle meeldis Pika Hermanni tornis käia. Mulle meeldis Riigikogus olla. Sass
Kõige toredam oli see, kes meid juhatas. Ma nägin seal istungite saali, see oli päris tore koht. Kõige toredam koht oli Pika Hermanni torn, see oli jube lahe. Seal oli palju uksi ja inimesi. Berit
See oli väga tore, et meid seal vastu võeti. See oli huvitav ja väga ilus. Seal oli väga huvitav, sest me ei teadnud, mis seal on. Sest mitte keegi minu klassikaaslastest ei olnud seal käinud. Ja oli kahju, et keegi tahtis seda õhku lasta. Pika Hermanni tornis oli väga tore käia. Aga see oli ikka väga kõrge. Hanna Maria
Mulle meeldis eilne Riigikogus käimine väga. Meid võttis vastu Andre Sepp, kes näitas meile valget saali ja Riigikogu saali. Kui me hakkasime PIka Hermanni torni minema, tehti Riigikogule pommiähvardus, aga lõpuks läks kõik hästi. Ja me saime ikka Pika Hermanni torni minna. Paula
Me käisime klassiga Riigikogus. Seal oli kolm saali, treppe oli palju. Mulle meeldis Pika Hermanni torn, seal tornis vanasti elati. Riigikogus mulle meeldis. Cris-Sten
Seal ol äge saal. Käisime Pika Hermanni tornis. Selle trepp oli õudne. Tehti Pommiähvardus. Maja oli ilus. Oli tore päev. Kadri-Ann
Riigikogus oli tore käia, sest Andre Sepp teadis ainult minu nime meie klassist. Sandra
Riigikogus oli põnev, seal oli ilus. Pikk Hermann oli õudne, ma mõtlesin, et kukun alla, kui me trepist üles läksime ja alla. Kui kuulsin, et on pommiähvardus, kartsin väga, aga ma ei mõelnud sellele üldse. Marta



25.11.14

Kadritrall

Meie klassi kadrid. 





23.11.14

20.11.14

14.11.14


12.11.14

11.11.14

Prügikunst

Keskkonnanädala raames tegime prügikunsti. 





10.11.14

Küünlajaht


​​​Lugupeetud õpilased ja õpetajad!
  
Meil on rõõm teatada, et järjekordne AS Kuusakoski küünlaümbriste kogumisaktsioon “Küünlaümbriste jaht” on ametlikult avatud! Juba teist aastat järjest kutsume üles kõiki 1.-6. klassi kooliõpilasi üle terve Eesti korjama kokku tühjaks põlenud teeküünlaümbriseid ning andma sellega oma panus looduse säästmisesse.
Eelmisel aastal kogusid ligi 3700 õpilast kokku üle 766 200 põlenud alumiiniumist teeküünlaümbrise, mis kaalus kokku rohkem kui 1 tonn (vaata rohkem infot siit). See näitas, et Eesti õpilased on tõeliselt usinad kogujad, mistõttu otsustasime kampaaniaga jätkata ka sel aastal. Eelmisel aastal kogutud ümbrised pressiti kokku ühtseks massiks ning viidi Hiinas asuvatesse tehastesse, kus alumiinium sulatati üles ja kasutati uuesti erinevate lennukiosade tootmises.
Selleks, et tänavune jaht tuleks veelgi põnevam, ootame taaskord kõiki 1.-6.klasside (k.a) aktiivseid õpilasi kampaaniast osa võtma. Usume, et sel aastal suudavad Eesti õpilased koguda kokku vähemalt 800 000 ümbrist, mis on juba tõeliselt suur panus looduse säästmisesse!
Täpsema kampaaniainfo leiate SIIT.
Ootame õpilaste julget osavõttu ja soovime kõigile nobedat kogumist. Pidagem meeles, et mida rohkem on kogujaid, seda puhtamaks saab meid ümbritsev loodus!
Põnevat jahti!
  
Lugupidamisega
Küünlajaht 2014-2015 korraldusmeeskond

7.11.14

29.10.14

28.10.14

Head lapsevanemad!

Täna 27. oktoobril toimus Viljandi Paalalinna koolis koolitulistamine, mille käigus hukkus õpetaja. Lapsed kuulevad uudiseid, nende igapäevane turvalisus on häiritud ja nad võivad olla sellisest tragöödiast väga puudutatud, kuigi see ei toimunud meie koolis.
Saadan allpool mõned mõtted, mis võiksid abiks olla lastega sel teemal kõnelemisel.
Kui vaja, saate minu poole pöörduda ka isiklikuks nõustamiseks tel 53300019, e-mail ene.pill@gmail.com. 

Lugupidamisega
Ene Pill, koolipsühholoog

KUIDAS LAPSEVANEM PEAKS PRAEGUSES OLUKORRAS REAGEERIMA?
• Olemasolek! Võta aeg maha ja keskendu oma lapsele, kes vajab Sind just nüüd ja praegu.
• Kuula oma last, lohuta, rahusta ja taasta turvatunne.
• Küsi, kas laps soovib rääkida või soovib ta oma sõpru enda juurde kutsuda. Ära sunni last rääkima, kui ta ise selleks valmis pole.
• Tehke tavalisi argiseid asju ja toimetusi, sest rutiini säilimine aitab reel püsida. Olukorra normaliseerimine on just eelkõige vanemate kohustus.
• Ära püüa anda tingimata lõplikke vastuseid kõikidele lapse küsimustele, vaid luba tal arutada asju mitmest vaatenurgast ja arutlege ka abstraktsetel teemadel nagu moraal ja eetika.
• Jää ise rahulikuks, sinu roll on suuta olla lapse jaoks tugev täiskasvanu ja otsi endale segaduse korral vestluspartner mujalt, et arutada ka enda reaktsioone ja tundeid.
• Ära esita tugevaid arvamusi vaid pigem loo ruumi arutelu jaoks, kui laps seda soovib. Kindlasti ära ässita last vihale, viha ja jõuetusetunde korral rahusta ennast, et suudaksid pakkuda oma lapsele emotsionaalset turvatunnet.
• Ootamatult tekkinud kriisiolukorras tekib inimesel vajadus saada kätte niipalju infot, kui võimalik. Lapsevanemana kaitse last mittevajaliku info eest ja ära luba liiga palju aega veeda internetis juhtumiga seotuid artikleid lugedes.
• Kui laps näeb õudusunenägusid, lohuta teda ja ole temaga. Maga kas või samas toas või jäta tuba veidi valgustatuks.
• Tihtipeale tüdrukud nutavad ja väljendavad tundeid sõnadega, poistel on vajadus end füüsiliselt aktiivselt väljendada, tegutseda. Seega tuleks ka kriisiabi juures märgata erinevaid vajadusi laste tunnete käsitlemisel. Kui isal on võimalus minna poisiga mängima jalgpalli ja pärast seda saunas rääkida nagu "mees mehega" ehk kuulata oma poega, võib sellest olla suurem abi, kui poisi viimisest psühholoogi juurde.
• Kriisihetkel tekkinud šokireaktsioonid kaitsevad meelt ja seepärast osad küsimused väljenduvad alles hiljem, või püütakse sisemist valu summutada näiteks mõnuainetega.
• Kui lapsel tekib kooliskäimise suhtes hirm, aruta seda temaga ja aita tal leida neid tegureid, mis kinnitavad tema turvalisust. Vajadusel otsige abi psühholoogi, perearsti või perenõustaja juurest.
• Julgusta last kooli naasma, aga tee seda mõistlikult lapse reaktsioone kuulates. Kui Sina usud ja loodad, et kool on turvaline, siis see taastab ka lapse usalduse kooli vastu.
• Kui lapsel on varem olnud psühhiaatrilisi probleeme (nt. depressioon), on ta eriti tundlik ja siis tuleb eriti hoolikalt järgida tema reaktsiooni juhtunule.
• Kuigi laps ka ei väljenda kriisile mingit reaktsiooni, siis ei tähenda, et see teda ei puuduta. Seepärast jälgi teda mõnda aega ja vaata, et ta ei reageeriks passiivse vihaga endasse tõmbudes. Trauma tekib siis, kui äkilise kriisiga ehk liigse stressiga ei tulda toime, sest ei leita sellele väljundit endast väljaspool.
• Kui tundub, et ei suuda seda teemat oma jõududega hallata, otsi ja palu abi: sõbrad, sugulased, usaldustelefon, koolipsühholoog, Rajaleidja keskused, perekeskused, perearsti või raskete somaatiliste sümptomite korral EMO. Igaüks reageerib kriisis omamoodi.
• Jälgi ka iseennast. Ka sina lapsevanemana võid juhtunuga seoses kogeda hirmu, ärevust jmt. Vajadusel otsi abi.

27.10.14

Estonia teatris

Käisime täna Estonia teatris haridusprojekti "Hunt ja 7 kitsetalle" vaatamas.




2.10.14

Õpetajate päev

Esmaspäeval koolis õpetajate päev.
Tunnid on lühendatud. Tunniplaan esmaspäeval:
1. 8.15-8.40 aktus
2. 8.50-9.25 kehaline kasvatus
3. 9.35-10.10 eesti keel
söögivahetund
4. 10.25-11.00 eesti keel
5. 11.15-11.50 inglise keel

Peale 4. tundi lähevad lapsed Raasiku Rahvamajja vaatama tsirkust (algus 11.30). Inglise keelde jäävad need, kes tsirkusesse ei lähe.


25.9.14

Klasside pildistamine

Klasside pildistamine 9. oktoobril.

19.9.14

Teatris

Käisime täna rahvamajas teatris.
Tegevus toimus metsakoolis, kus õppis palju erinevaid loomi. Õpetajaks oli kitseproua, kes õpetas loomi laulma. Kooli toodi klaver, mille saatel oli tore laulda. Nagu muinasjutus ikka oli kohe kohal ka nõid, kes tahtis klaverit endale. Peale klaveri varastamist selgus nõiale, et pilli mängida polegi nii lihtne. Pillimängu tuleb õppida. Etenduse lõpuks jõudis klaver jälle kooli tagasi.

16.9.14

Seenelkäik

Sai lastega kokku lepitud, et täna läheme seenele. Hommikul ärgates hakkasin juba  muretsema, kas ma ikka suudan tervet seda seltskonda metsas ohjata. Õnneks olid mulle appi tulnud Kirsika ema ja Tanieli isa ning saime lapsed omavahel kenasti "ära jagada". Suur tänu siinjuures ka Hanna Maria isale, kes meid metsa transportimisel abistas.
Ilm oli ilus, metsaalune kena ja seeni leidus ka. Ole ainult usin neid korjama. Võtsime metsast kaasa ka mõned tundmatud seened- mõned lapsed tegid seda kogemata, teised aga selleks, et need kodus ära määrata. Õpetaja õppis ka jälle ühe uue seene selgeks.
Oli väga tore matkaseltskond, ilus ilm ja hea saak. Loodan, et ka emad jäid rahule, sest õhtusöögi jagu seeni sai iga korjaja.

11.9.14

Medalisadu

Täna tehti teatavaks spordipäeva tulemused. Meie klassi tabas medalisadu. 1.- 3. klasside arvestuses said kokkuvõttes parimad tulemused:
Paula II koht
Kirsika III koht
Sass I koht
Janar III koht

2.9.14

Spordipäev

9. SEPTEMBRIL ON PEALE ESIMEST TUNDI SPORDIPÄEV



1.9.14

27.8.14

Avaaktus


Võta pikendamiseks kaasa õpilaspilet ja õpikute-töövihikute koju viimiseks kott.
Kohtumiseni 1. septembril!

19.8.14

10.8.14

1.8.14

3. klassis vajaminevad töövahendid

Enne, kui lähed poodi oma koolitarvete varusid täiendama, vaata üle eelmise aasta õppevahendid. Paljusid neist saad kindlasti ka sel aastal kasutada.

  • õpilaspäevik, suur formaat
  • sinine tinten-pen (kontrollige poes, kuidas kirjutab)
  • joonelised vihikud, vähemalt 5 tk (20 joonega, joonitud vihiku lõpuni)
  • ruudulised vihikud, 2-3 tk (väikese ruuduga, joonitud vihiku lõpuni) 
NB! Tugevama ümbrisega vihikutele pole vaja paberit ümber panna!
  • vihikumapp
  • töövihikutele kleepekile või ümbrispaber
  • ümbrispaberid õpikutele
  • kiirköitja
  • pinal, milles hakkavad olema:
harilik pliiats
pliiatsiteritaja (soovitavalt prahikogujaga)
pehme kustutuskumm
värvipliiatsid, viltpliiatsid
käärid
joonlaud
liimipulk
  • kolmnurkne joonlaud
  • sirkel
  • lauakate (vakstu või kile - peab katma kogu tööpinna)
  • joonistuspaberid A3 (kontrollige poes paberi paksust, ei sobi õhuke)
  • joonistuspaberid A4 (ei sobi õhuke)
  • värvilised paberid (lahtised ja mõlemalt poolt värvilised. Kui paberid pole juba sobivas kiletaskus, soovitan osta nende hoidmiseks truki või kummidega A4 formaadis mapi või tasku, nii püsivad paberid sirged ja koos)
  • koopiapaber
  • plastiliin
  • guaššvärvid
  • laualapp (20 x 20 cm, hästi vett imav)
  • rasvakriidid/pastellid
  • värvide segamisalus (palett)
  • erineva laiusega pintslid (neist kindlasti üks laiem tausta värvimiseks)
  • veetops (plastmassist, pealt suletav)
  • vahetusjalatsid
  • vahetusjalanõudele kott
  • spordijalatsid
  • dressid (lühike ja pikk) 

6.6.14


22.5.14

Loodusmängul Alaveres

Alavere kool korraldas looduskonkursi. Seal osales 18 klassi.Igast klassist tuli 3 õpilast. Alguses olime Alavere koolis ja sealt sõitsime edasi bussiga Voosele. Seal üks õpetaja andis spikri. Ta näitas lilli ja ütles nende nimed meile ette. Sellel õpetajal oli veel üks paber. Seal oli kirjas võistkondade nimed, kes koos jooksma hakkasid. Koos hakkasid liikuma vaid kaks võistkonda. Startijad alustasid viie minutiliste vahedega. Kõik, kes oma korda ootasid, said osaleda männikäbide viskamises ämbrisse. Loodustundjad said omale orienteerumiseks kaardi. Kaardil oli numbritega tähistatud kontrollpunktid, kus tuli ülesandeid lahendada. Kes oma võistlusraja oli läbinud, sai seiklusrajale turnima minna. Pidasime murul pikniku ja natisime ilusat ilma. Lõpuks läksid kõik varikatuse alla et saada kätte tänukirjad ja auhinnalised kohad. Kui kohad antud olid, sõitsime Alaverre tagasi ja sealt otse koju. 
Kirjutas Hanna Maria

30.4.14

Volbriöö

Aprilli viimasel päeval tähistame volbriööd. Sel päeval võib õues täiskasvanute abiga lõket teha, aga ka nõiariided selga panna, ringi liduda ja üldse ühe vägeva pralle korraldada. Ühe legendi järgi on Volbriöö nime saanud Inglismaal sündinud Valborgi-nimelise naise järgi, kes enam kui tuhat aastat tagasi pühakuks kuulutati. See sündis 779. aasta 1. mail ja rahvas asus seda usinalt tähistama. Nii sündiski volbripüha.
Teine legend pärineb Saksamaalt, kus volbriöö nimeks on Walpurgi öö — Walpurgisnacht. Sel ööl peavad Blocksbergi nõiad võimsa peo ja ootavad Vanakuradi saabumist maa peale. Saksamaal on legendi järgi nõidade kohtumispaigana iidsetest aegadest teada Brockeni mägi, kus nad lõkete ümber tantsivad ja nõiatempe teevad. See on seesama mägi, kus Väike Nõid tädi Rumpumpelile vahele jäi.
Olgu nende legendidega kuidas on, aga volbriöö tähistamine on palju vanem, kui jutud, mis selle kohta välja on mõeldud.
Allikas: "Täheke"

18.4.14

17.4.14

Anname au

14. aprillil käivitus heategevuskampaania „Anname au!“, mis kutsub kandma järgneval kahel nädalal rinnas sinilille rinnamärki ja näitama toetust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele.
Kandes rinnas sinilille-märki, on igaühel võimalus näidata, et kaitseväe välismissioonidel osalenud mehed ja naised on meie riigile ja rahvale olulised.
Ühe lille eest palutakse vähemalt 2 euro suurust annetust. Annetused lähevad Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule vigastatud veteranidele vajaliku uue kõnniabiseadme ostuks. Seadet saavad tulevikus kasutada kõik Eesti elanikud.
Iga sinilille märk on unikaalne käsitöö, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti.
Heategevuskampaania kestab kuni 27. aprillini. Kampaania eestvedaja on  veteranide asutatud mittetulundusorganisatsioon Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing, kes korraldab heategevusprojekte, võtab vastu annetusi ning kasutab rahalisi vahendeid veteranide toetuseks.

15.4.14

Ujumisvõistlus Kosel

Täna käisid meie klassi lapsed Kosel ujumisvõistlusel "Neptuni pidu". Elisabeth, Kirsika, Paula, Janar ja Sass olid väga tublid ujujad ja andsid endast parima. Erilised tänud Kirsikale, Paulale ja Janarile, kes osalesid ka teatevõistluses.
Kirsika saavutas 1.-2. klasside vabaujumises 2. koha (22,06) ja 1.-2. klasside selili ujumises 1. koha (26,22). Jeeee!
Elisabeth sai tüdrukute 25 m vabaujumises 21. koha ajaga 38,25 ja seliliujumises 10. koha ajaga 31,79.
Janar sai poistest 9. koha vabaujumises (28,88) ja 10. koha seliliujumises (38,17).
Sass sai vabaujumises 14. koha (32,08) ja 12. koha selili ujumises (39,33).
Paula sai tüdrukute 25 m selili ujumises 4. koha ajaga 29,44.
Olite väga tublid!! 


6.4.14

Murupead

Teisipäevases tööõpetuse tunnis meisterdasime murupead. Pead said kõik aknalauale ritta ja iga laps pidi hoolitsema, et tema saepurupeake ikka märg oleks. Mis sa arvad, kelle muru hakkab kõige ennem kasvama, kes oma pea hooletusse jätab või kes oma peakest liiga märjas hoiab?

1.4.14

21.3.14

14.3.14


25.2.14

Minu arvamused Eesti kohta

Eesti lipu värvid on ilusad ja kenad. Berit
Mulle meeldib Eesti Vabariigi lipp sini-must-valge ja vapp, kus kolm lõvi valvavad. Sass
Eestimaa on tore maa, siin on kõik meil olemas. Hanna Maria
Minule meeldib Eesti, sest ta on ilus ja kena. Mia-Liis
Eesti on minu meelest ilus ja mulle meeldib väga Eesti Vabariigi aastapäev. Marta
Mina arvan EEsti kohta, et meil on omal president. Ralf
Mina arvan, et Eestimaa on üks väga hea riik. Elisabeth
Mulle meeldib, et Eestis on loodus. Et Eestis on sõbralikud inimesed. Kadri-Ann
Mina arvan, et Eesti on tore ja ilus koht. Kertu
Ma arvan, et Eesti on väga ilus ja loodus oleks hea. Loodus on kõige ilusam ja armsam, kuna sellel on loomad. Seal on ilus vaade. Merke
Minu meelest on Eesti väga ilus, sest Eesti vapp on ilus, Eesti lipp on väga ilus. Karl
Eesti on minu kodumaa. eesti on tore ja ilus maa. Emakeel on ilus. Kirsika
Mina arvan, et Eestimaa on väga väga hea maa. Taniel
Mina arvan, et Eesti on ilus riik. Eestis saab teha kõike, mis meile meeldib. Darja